Oldenburgi Vaba Riik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2019) |
.svg)
Oldenburgi vabariik (saksa: Freistaat Oldenburg) oli liidumaa Weimari vabariigis. See loodi 1918. aastal pärast suurhertsog Friedrich August II tagasiastumist novembrirevolutsiooni järel.
1937. aastal kaotas see oma eksklaavid Eutini Läänemere rannikul ja Birkenfeldi Edela-Saksamaal Preisimaale ning omandas Wilhelmshaveni linna, kuid see oli formaalsus, kuna natsid olid 1934. aastal liidumaad de facto kaotanud.
Teise maailmasõja alguses 1939. aastal oli nende territoriaalsete muudatuste tulemusel Oldenburgi pindala 5375 km² ja rahvaarv 580 000.
Pärast teist maailmasõda liideti Oldenburg äsjaloodud Alam-Saksi liidumaaga kui Oldenburgi halduspiirkond (Verwaltungsbezirk Oldenburg); mõlemad said 1949. aastal Saksamaa liitvabariigi osaks. Kaks enklaavi said vastavalt Schleswig-Holsteini ja Rheinland-Pfalzi osaks.